Hmm....Tänane päev siis...Olin järjekordselt tavaline nagu ikka. Tunnid nagu ikka. Aa...inga öps teab, et Eesti pealinn on Tallinn aga ei teadnud, kuidas Eesti inglise keeles on...o.O nojah...mis siis ikka. Matas hakkasime ruutfunktsioone vötma...^^ siis pärast tunde oli veel teater (enne söin ka dönerit...mmmm..lecka), aga juhtumisi ei teinud me seal ka veel päris algust rääkisime sellest mida vöiks teha ja nii. Ja töenäoliselt siis Die Reuber. Schillerilt. Ehk siis röövel vöi midagi peaks see tähendama. Siis söitsin S-Bahniga koju, lugesin lehte, vaatasin telekat, tegin koduseid ülesandeid ehk siis inglise keele sönu öppisin, appi kui nööme on nnda sönu öppida. Urr....aga noh siis ronisin arvutisse. Siis mingi hetk tuli ema koju ja kutsus mind alla. Ma mötlesin et mis värk siis. Ja ta tahtis muga rääkida sellest, et ma olen tihti ikka üksi ja ma peaksin rohkem rääkima, et mis siis et vöibolla mitte päris öigesti aga vähemalt proovida, et ikka rohkem ladusalt räägiksin. Siis ma rääkisin, et ei ole probleeme sellega ja et ma olen suht meelsasti tavaliselt üksi ja nii...Vöi noh tegeliult olen meelsasti kellegagi koos aga ma olen suht harjunud ka üksi olema ja seega pole see ka probleem. Ja noh...ma tean ju et ma pean rohkem rääkima, aga mul ei ole ju tavaliselt midagi öelda. Nagu kui perega sööme ja midagi räägitakse, nojah mis ma ikka seal niiväga mainin. Ja nagu ei saa ma alati aru ka ja kuigi ema ütles et ma vöin alati küsida ja värki särki, siis minule tundub see imelik nönda igat asja üle küsida vöi nii...Ja siis on ema juba vähmalt kolm korda öelnud, et ma vöin inimesi külla kutsuda ja midagi teha ja värki. Ma ütleks, et oh jessas. Ma ütleks et mul ei ole juhtumisi palju söpru =(. Mul pole Eestis ka juhtumisi palju selliseid söpru, keda ma külla kutsuksin. Ja pealegi tekiks mul see probleem, et ma ei teaks mida me teha vöiks...=/. Niiet asi ei ole mitte üldse nojah...ma olen sellega ka suht harjunud. Kuigi ma tahaks et see oleks teisiti, ei tea ma kuidas seda saavutada. Ehk siis igasugused ettepanekud on teretulnud. Kas ma peaksin lihtsalt siis inimestele külje alal pugema ja nende küljes jölkuma ja värki. Mul ei ole ju tavaliselt nendega mitte midagi rääkida. Argh. Ma pean ennast muutma nats...^^ jah...lihtne öelda...^^