Kolmeriiginurk

Täna hommikul algas päev rahulikult. Lõuna ajal sõitsin kooli, et lõunat süüa, pärast mida sõitsin linna tagasi, et rongi peale minna. Linn oli täna ikka päris hullumeelse liiklusega. Igal pool olid sellised ummikud... Kohe näha, et pühad on ukse ees ja need ummikud loovad ju sellise pühademeeleolu ka. Kui ma eile linna peal jalutamas käisin (eile olid kusjuures suurem osa poode lahti, mis on Saksamaal pühapäeva kohta väga erandlik), siis oli linna peal ka nii palju rahvast. Kõik käisid ringi ja ostsid asju. Isegi mingi tivoli sarnane asi oli ühel väljakul püsti pandud. Aga jah, autosid eile küll nii palju ei olnud kui täna.
Igastahes rongiga sõitsin mina täna Perli. Või noh pidin sõitma Perli, aga kuna ma mäletasin valesti, mis sellele eelnev peatus oli, siis astusin ma rongist ühe peatuse liiga vara välja. Sellest ei olnud aga eriti midagi, sest siis ma saingi mõnusasti mööda Moselit jalutada. Ilm oli väga ilus, päike paistis, tuult ei olnud eriti, väga soe oli. Üldiselt oli ikka väga kena seal jalutada. Küll jah see oli 4 kilomeetrit, aga siiski.
Jõudsin siis Perli ja võtsin sammud kenasti kohe Luksemburgi peale. Läksin üle silla ja olingi ühes Lukemburgi väikeses külas nimega Schengen. Ja see on tõepoolest see koht, kus kirjutati Schengeni lepingutele alla, mis nüüdseks on kasvanud suureks Schengeni alaks. Seal oli selle sündmuse jaoks isegi monument. Jalutasin siis külakeses natukene ringi. Päris mägine oli. Käisin ka ühes bensuka-poes. Bensiini võtmise järjekorras oli väga palju autosid, ja loomulikult olid need kõik Saksa või Prantsuse omad. Aga mida ka imestada, kui Lukseumburgis on bensiini liiter alla 1,3€ ja Saksamaal on see umbese 1,5€. Poes sees oli ka loomulikult hunnikute viisi alkoholi ja veel suuremate hunnikutega tubakatooteid müügil. Üks prantsuse naine minu ees ostis sealt umbes 120€ eest erinevaid tubakatooteid. Mul hakkas juba endal imelik, et mina ainult vett ja šokolaadi ostsin.
Järgmine peatus oli mul kohalik kirik ja surnuaed. Kirik oli nagu kirik ikka, aga surnuaed oli küll selline, millises ma varem käinud ei olnud. Nimelt olid peaagu kõik hauad seal igat pidi kividega kaetud. Minule see kohe üldsegi ei meeldinud. Seal olid ka mõned inimesed, kes (tõenäoliselt seoses homse pühaga) haudu korrastasid. Ja selles surnuaias tähendab haudade korrastamine seda, et sa võtad veeämbri ja mopi, ning pesed kiviplaati. Minu jaoks ikka väga võõrastav ja imelik.
Nüüd võtsin ette käigu Prantsusmaale. Kõigepealt pidin küll otsima, kus kohast ma kõige paremat teed pidi sinna jõuan, aga tuli välja, et ega seal palju valikuvariante ei olegi. Millegi pärast pole prantslased tahtnud tee äärde üles panna silti, näitamaks täpset kohta, kus nende riigi piir on, aga kui ma jõudsin miniatuurse Eifeli tornini, siis ma võisin eeldada, et ma olin kohale jõudnud. Selles väikses külas, mis Prantsusmaa ossa selles nurgas jäi, ma eriti midagi ei teinud ega näinud. Käisin ühte tänavat pidi edasi tagasi, kuhugi jõudmata, sest oli vaja ikka rongi peale tagasi ka minna ja olin juba üpriski palju maha kõndinud. Aga Prantsusmaal sai siiski käidud.
Üldkokkuvõttes oli selline kena väike 11 kilomeetrine jalutuskäik kolmes riigis.

Minu poolt külastatud riikide arv tõusis kohe kahe võrra tänasel päeval. Ma ei jõua ära oodata, millal ma seda veelkord suurendada saan. Lõpuks ka veel mõned pildid ning tõenäoliselt panen veel ka pilte üles oma picasa-pildialbumisse.

Kõike kena!









"Monument" Schengeni lepingu sõlmimisele.


Mosel. Vasak kallas on Saksamaa, parem Luksemburg.


Natukene enne jõe keskel olevat saart on punkt, kus saavad kokku Saksamaa (vasakul all), Luksemburgi (paremal) ja Prantsusmaa (vasakul üleval). See on nn Kolmeriiginurk.


Prantsusmaa ja Saksamaa piiril olev miniatuurne Eifeli torn.


Prantsusmaa küla Apach.

Koblenz

Nonii, kena nädalake jälle mööda läinud viimasest postitusest. Nojah, ma ei teagi, miks ma ei kirjuta tihedamini. Ei tule isegi kuidagi selle peale. Ega mul nüüd nii palju midagi öelda ei ole ka. Ja tühje sõnu ma niikuinii kirjutatada ei oska.
Nädala peale aga natuke isegi midagi toimunud on. Teisipäeval näiteks tutvusin ühes loengus ühe Soome vahetusüliõpilasega. Ta on küll magistris ja natuke teisel suunal kui mina, seega see üks loeng on meil ainuke ühine. Aga tore sellegipoolest. Kolmapäeval istusin mina koolis oma tavapärases kohas internetis (kusjuures on see üpriski häiriv, et terve suure koolimaja (no hea küll see ei ole mitte üks maja vaid majade kompleks) peale on ainult üks koht, kus istuda saab ning kuhu internet levib, ning seal on tihti ka teised inimesed istumas) ja see Soome erasmuslane leidis mind sealt lausa üles ja kutsus mind Bowlingut mängima veel teiste erasmuslastega. Läksingi siis kohale ja täitsa vahva oli. Seal oli kolm soomlast, üks belglane, üks poolakas, üks slovakk, kolm prantslast ja üks mitte-erasmuslasest sakslane. Ma isegi võitsin ühe mängu.
Ma pidin aga varem ära minema, kui teised, sest ma tahtsin jõuda ühikat tutvustavale ringkäigule ja sellele järgnevale tervituspeole. Nagu ikka oli peol alguses päris raske, aga lõpuks suutsin ennast sokutada ühte seltskonda, kus sai päris mitme inimesega rääkida. Üldkokkuvõttes läks asi ikka väga kenasti.

Neljapäeval ja reedel käisin lihtsalt koolis ja veetsin rahulikult aega. Täna otsustasin sõita Koblenzi. See on linn, kus Moseli jõgi suubub Reini jõkke. Selle koha nimi on "Saksa nurk" ning ma vaatasin loomulikult selle ka üle. See oli täitsa äge. Seal on suur mälestusmärk keiser Wilhelm suurele. Aastal 1953 kuulutas Saksa president selle koha Saksa ühtsuse mälestusmärgiks. Monumendil endal on ka kirjas lause: "Nimmer wird das Reich zerstöret, wenn ihr einig seid und treu". Ehk siis, "Riiki ei hävitata kunagi, kui te ühtsed olete ja truud".




See on siis see päris suur monument. Sinna üles sai ka minna ja sealt on ka tehtud järgmine pilt, kus on siis näha see "Saksa nurk". Paremal voolab Reini jõgi ja vasakult suubub sinna Mosel.



Esmaspäeval mul enam kooli ei ole, sest ma loobusin sellest keskkonnaõiguse ainest. Teisipäval on siin püha. Vaatab, mis nüüd nende kolme vaba päevaga veel peale hakkab.

Kõike kena!

Saarbrücken

Koolinädal kolmapäevast reedeni ei olnud midagi erilist. Kolmapäeval käisin küll siis oma teaduskonna erasmus-koordinaatoriga jutustamas ja sain teada uusi asju oma ainete ja ainepunktide kohta. Nojah siis, eks ma pean nüüd natuke oma learning agreementi muutma, aga see ei ole ka mingi probleem. Ja seda ühe aine praktikumi ma siiski ei võta. Seega mul hakkab seda ainet olema ainult üle nädala. Kena. Kõikidele oma õppejõududele olen ka öelnud, et ma vahetusüliõpilane olen ja kõik on nii rõõmsad ja vastutulelikud ja mida kõike veel. Mõnus. Loodetavasti tulevad siis ka lihtsad eksamid.
Käin ka iga päev koolis söömas. Päris odavalt saab kõhu ikka kenasti täis.

Täna otsustasin aga minna Saarbrückenit vaatama. Ronisin siis hommikul rongi peale ja sõitsin kohale. Rongisõit oli ka loomulikult väga hea vaatega, peaageu kogu aeg jõe kõrval sõitsime. Saarbrückenis käisin niisamaa ringi. Vaatasin turistidele mõeldud suunaviitade pealt kohti ja liikusin nende järgi. Ega väga palju midagi erilist vaadata ei olnudki. Peamiselt kirikud. Aga kena linn iseenesest. Täna oli peatänav ka palju rahvast täis, sest kuna homme on seal linnapea valmised, siis kõik parteid loomulikult viimasel minutil veel üritavad rahvast meelitada. Kes jagasid lilli naistele, kes šokolaade (ma sain neid kusjuures veel kaks tükki). Ja õhupalle jagasid loomulikult kõik.
Ühel platsil oli ka väga palju prantsuse noori, kes olid kuidagi gruppidesse jagatud, näod erinevate värvidega täis maalitud ja nad mängisid mingeid mänge. Kuna prantsuse keelest aru ei saanud, siis ei püüdnud ka väga aru saada, mis toimub, aga huvitav oli sellegipoolest.
Olin ka internetist varem vaadanud, et Saarbrückenis on kunstimuuseumid, mõtlesin ka neid vaatama minna, aga ma ei suutnud neid korralikult üles leida. Väga veider. Aga noh ju teine kord jälle. Veel nägin seal suuri reklaame Rocky Horror Show etendamisest sealses teatris. See on muusikal, mida ma tahaksin tegelikult vaadata, siis kodus piletihindu vaadates (kusjuures suurem osa etendustest on loomulikult välja müüdud), siis otsustasin seda siiski mitte teha. Lähen parem käin selle raha eest mitu korda teatris draamat vaatamas. Ja mul on see ka plaanis, sest seal samas teatris mängitakse Schilleri "Die Räuber'it", ehk siis "Röövlid", mida me ka Gymnasium Grafingu teatri-ringis õppisime ja teised ka esitasid (ma oleksin ka osa võtnud, kui ma poleks pidanud enne etendamist Saksamaalt ära tulema). Niiet vaatan, kuidas see oli mõeldud välja nägema.
Igastahes käisin veel linna peal ringi, vaatasin poodidesse (eriti raamatupoed käisin läbi) ja kui ma lõpuks rongi peale uuesti läksin olin päevast kuidagi imelikult läbi omadega. Aga jõudsin kenasti koju.

Leidsin endale väga huvitavaid, häid ja mis kõige tähtsam odavaid võimalusi, kuidas Luxemburgi minna. Mõnus.

Kõike kena.

Ka bussidel on tunded

Tänane päev algas jubedalt vara. Juba 6.45 oli äratus (no hea küll ma tõusin siiski 6.50). Ma ei mäletagi, millal ma viimati nii vara tõusma pidin, et kooli minna. Tõenäoliselt siis kui ma viimati Saksamaal olin. Siis algas ka kool jubedalt vara ja ma elasin koolist üpris kaugel. Aga seekord on vähemalt seda ainult üks kord nädalas.
Igastahes bussiga kooli sõites juhtus igasugu põnevaid asju. Kõigepealt see buss, millega ma kooli tahtsin sõita, sõitis ainult kaks peatust edasi raudteejaama. No hea küll. Läksin seal maha ja suht varsti tuli järgmine, mis siis sõitis ülikooli poole. Olles keeramas raudteesilla alla toimus bussil väike kokkupõrge silla talaga, mille tulemusel bussi tagumise poole (no see oli selline lõõtsbuss) ukse ülemine osa ja selle kõrval olev suur aken sinna tala juurde maha jäid. Mina olin kahjuks/õnneks bussi esimeses otsas ja hästi ei näinud, mis toimub. Teinud selgeks, et keegi viga polnud saanud, otsustas bussijuht edasi sõita, mis oli temast väga tore, sest ma poleks tõenäoliselt õigel ajal muidu kooli jõudnud. Kui bussist maha läksin, siis nägingi seda kena auku, kus enne oli olnud aken. Väga huvitav.
Esimene loeng oli siis Maastikuökoloogia. Kuna mingitel tudengitel oli probleem rongi-bussi-misiganes aegadega, siis nüüd hakkab see loeng hoopis kell 8.30, mitte 8.15. Jee 15 minutit rohkem und. Ja veel kõigele lisaks tuli välja, et see aine on ilma eksamita. Lihtsalt tuleb kohal käia. No see oli hea uudis.
Järgmine loeng oli mul aga kell 12, see oli kartograafia. Seal tuli selle eest välja, et ma pean vist praktikumidest seal ka osa võtma, see aga ei ole üldse nii tore. Selle peale, et ma aga seda õppejõult küsima läksin (ta ei teadnud kusjuures ja ütles, et küsib edasi) sain ma täna õhtul oma teaduskonna Erasmus-inimestelt kirja, et ma ei ole teaduskonna erasmuse-informatsiooniüritustest osa võtnud, mitte, et ma oleksin teadnud, et sellised asjad on või et neid ka sellel ajal oli, kui mina siin olen olnud. Aga ma lähen siis homme nendega rääkima ja äkki saan kindlalt teada oma selle praktikumi asja kohta. Ma ei tahaks seda tegelikult üldse teha. Aga nojah. See on muidu homme ka.
Mul on praegu selline tunne, et ma kavatsen loobuda keskkonnaõigusest. See tundus ikka jube raske ja keeruline olevat. Mulle tundub, et see nõuaks mult veidi rohkem sakslastele (peamiselt) üldtundud teadmisi igapäevasest elust (no seadused ikkagi). Aga eks seda näeb.
Jooksmas käisin ka täna, kuigi üpris lühidalt, sest vihma sadas päris pahasti, mõtlesin alguses, et mis seal ikka, aga ega ta väga meeldiv ei olnud siiski.
Homme alles kell 10 kooli.

Kõike kena.

Veidi pilte.

Ja nüüd siis need kauaoodatud pildid.


Lend oli alguses päris huvitav. Isegi Väikse väina tammi ja Orissaare nägi ära



Minu tuba ühelt poolt, minu tuba teiselt poolt.


Vaade üle viinamarjaistanduste linnale.



Trieri kõige kuulsam vaatamisväärsus: Porta Nigra. Ehk siis kõige paremini säilinud roomlaste värav põhjapool Alpe.


Vaade linnale läänest "mäe" otsast. Paremal üleval nurgas on näha viinamarjaistandusi, vasakul keskel on näha minu ühikat.

https://picasaweb.google.com/106867447106685394222
Siia panin juba ka veel pilte ja sinna tekib neid aja jooksul tõenäoliselt veel.

Kool, kool, kool

Pole jälle paar päeva kirjutanud, aga ega te väga millestki ilma pole ka jäänud. Olen palju lugema hakanud, mis on väga hea, peakski endale raamatuid juurde muretsema, pole ainult väga kindel, kuidas siin raamatukogudega lood on. Siiamaani olen küll arvutist lugenud, aga päris raamat on ikka palju etem. Kuid saan ka e-book'idega hakkama.
Reedel ei teinud midagi väga tarka peale mäkke ronimise (nojah Trier asub siin jõe orus ning ühelt poolt on selle oru nõlv väga järsk ja kõrge ning käib küll mäe eest), millest on mul ka kenasid pilte Trierist, ning Erasmus-peol käimise, kus oli igav ja kus ma ei tutvunud kellegagi. Nojah, mis siis ikka. Laupäeval käisin oma Buddyga jalutamas ja kohvikus ning vähemalt temaga saab natuke rääkida ja on täitsa vahva. Pühapäeval käisin niisama jalutamas. Jooksmas käisin ka loomulikult kõik need päevad. See on täitsa vahva ja kena. Täna tegin aga jooksmisest puhkepäeva.
Täna oli muidu ka siis esimene koolipäev mul siin Saksamaal. Midagi erilist ei olnud, ainult üks loeng üldisest keskkonnaõigusest. Aine ise tundus ikka päris raske olevat (no juura peaaegu ju ikka) ning saksa keeles seal kõigest aru saamine ei olnud just kõige kergem. Samas pool loengut rääkis õppejõud nagu ikka ja siis teine pool oli mõeldud erinevate "ülesannete" peale. Ehk siis olid mingisugused juhtumid ja pidi siis vaatama, kummast seadusandlusest lähtuda. Muidu oli kena küll, peaasi, et ta ka järgnevates loengutes mind ei küsi suuliselt.
Homme on mul lausa kaks loengut ja esimene nendest on juba kell 8 hommikul. Pole enam päris kaua nii vara üles tõusnud, kui homme peab. Loodetavasti need ained pole homme väga hullud.
Nüüd peakski veel täna tänase loengu materjalid üle vaatama.

Sain täna ka oma üliõpilaspileti kätte (ehk tasuta bussisõidud) ja saan nüüd ülikoolis ka netti. Praegu on küll kõik kenasti.


Kõike kena.

Viinamarjad siin ja seal...

Täna oli mul üllatavalt pikk päev. Nimelt läksin ma hommikul kell 9 oma Buddyga kokku saama, et ta näitaks mulle, kus ma ennast sissekirjutama pean. Jõudsime siis sinna ja tegin asja ära. Õnneks läks ruttu. Ma sain sealt kaardi ka ja ma vaatasin, et kuna ma olin mõnele turistiaktraktsioonile päris lähedal, otustasin need asjad üle vaadata. Nojah üks asi oli lähedal teine natuke kaugemal (mõlemad kusjuures tasulised, niiet ma sisse ei läinud, aga väljast nägin ka natuke). Kui ma selle kaugema juures olin, siis olin ma loomulikult juba lähedal ühele veiniistandusele, kust läks läbi nö "Veiniõpperada". See oli päris põnev, sai põhimõtteliselt viinamarja põõsaste ja kobarate vahel ringi jalutada. Tegin seal siis ringe ja käisin mäest üles-alla, aga mõnus oli. Kena vaade oli linnale ka. Mõtlesin, et teengi siis tänasest päevast sellise kena turistika ja läksin edasi kesklinna ja vaatasin üle 3 suurt ja vana kirikut (üks nendest kusjuures protestantlik ja kaks katoliiklikku). Need on siin ikka päris võimsad peaks mainima.Ja kenad. Pean plaani mingi aeg nendesse ka jumalateenistustele minna. Võib isegi päris huvitav olla. Siis jalutasin natuke veel kesklinnas kuni jõudis kätte aeg minna kinno. Johnny English 2 oli filmiks ja kuna täna oli selles ühes kinos "kinopäev" (iga neljapäev on seal kinopäev kusjuures), siis maksis pilet kõigile kõigest 4,5€. Päris naljakas film oli, kuigi siiski mitte kõige parem.
Pärast kino otsustasin veel linnas ringi jalutada ja seekord võtsin sihiks igasugused poed. See linn võib küll elanike arvu poolest väike olla aga poode on siin palju. Ja igasugused. Ja kõiki ikka mitu tükki. Lõpuks käisin ka toidupoes ja tulin koju ära. Jõudsin ühikasse poole 7st. Niiet kena 9,5 tundi olin linnapeal. Mõnus.
Käisin veel jooksmas, sõin ja nüüd natuke internetti, siis loen tõenäoliselt ja ju siis varsti ka magamisaeg kätte jõuab.

P.S. Tegin täna ka palju pilte, aga need jõuavad siia siis, kui ma olen saanud internetti, kus ei mõõdeta igat minu sammu.

Kõike kena.

Jälle Saksamaal

Alustan siis järjekordse Saksamaaseikluse kirjeldamisega. Loodetavasti on seekordne vähemalt sama hea kui eelmine.

07.10.2011
Ärkasin juba hommikul kell 5 (mitte, et ma öösel nüüd väga palju magada oleks üldse saanud) ja ronisin Anneli abiga, kes mind kenasti saatma oli tulnud, kell 6.35 Tartust lahkuvale rongile. Rongisõit ei olud õnneks nii kohutavalt igav, sest et ka Siret oli otsustanud selle rongiga Tallinnasse sõita. Kohale jõudes seadsime sammud Ülemiste Rimisse, kus ma täiesti juhuslikult veel Katat nägin, mis oli väga kena üllatus. Edasi läks juba nii nagu ikka: lennujaama, andsin oma pagasi ära (mis oli kenasti alla 15 kg) ja läksin läbi turvakontrolli, nagu ikka midagi problemaatilist ei olnud ja seega läksin oma värava juurde ootama. Õnneks oli seal pistikupesa, niiet ma sain kenasti internetis istuda. Ostsin veel poest endale ristsõna ja värava juurde tagasi jõudes olid inimesed juba pikka järjekorda võtnud. Õnneks ma sain ikka piisavalt heal ajal jaole, et suurem osa jäi ikka minu selja taha. Lennuki peal sain veel isegi akna alla koha. Lennuk oli täitsa täis ja seal oli ikka igasugust rahvast: eestlased, venelased, sakslased, hollandlased. Tõenäoliselt mõni rahvus veel. Lend oli pikk, sündmustevaene ja igav. Alguses oli huvitav, kuna Eesti kohal oli päris kena selge taevas, nägin kenasti Muhu ja Väikse väina tammi ja isegi Orissaare (kuigi see jäi just sellel ajal mingi pilve varju alla) ära. Ülejäänud lennu ma magasin või tegin ristsõna.
Jõudsime Saksamaale. Minu lootus, et lennujaamades on kindlasti tasuta wi-fi kukkus kolinal kokku. Õnneks ei olnud väga palju vaja oodata, kõigest umbes 45 minutit. Siis ronisin bussi peale ja sõitsin rongijaama. Sealt ilmselgelt rongiga edasi Düssedorfi. No oli see rongijaam ikka suur ja küll oli seal palju inimesi. Hea oli, et ma valisin S-Bahni oma Wuppertali sõitmise vahendiks, sest selle väljumisaeg jättis mulle kenasti aega õige koht üles leida ja õige pilet automaadist ära osta. S-Bahn küll hilines 10 minuti (kuuldavasti politsei ronis sinna mingil hetkel peale, küll aga mitte minu vagunisse) ag kohale jõudsin ja leidsin Saskia ja ta ema kiiresti üles. Sõitsime nende juurde ja veetsime õhtu seal (peamiselt telekat vaadates ja jutustades, mina küll peamiselt kuulasin lihtsalt).

08.10.2011
Järgimisel päeval oli ette nähtud Wuppertalis ringi vaatamine. Täitsa kena linn, suur ja mitmepalgeline. Sõitsime Saskiaga ka Schwebebahniga (nö köisraudtee, kuigi köitest pole juttugi, ta lihtsalt ripub tänava ja jõe kohal). See oli äge, nägi linna ja oli midagi uut. Õhtul käisin Saskia isaga kohalikus õlletehases/pubis. Eriti huvitav oli asjaolu, et see asus endises ujulas ning sisekujundusest oli palju alles. Ka Saskia isa seletused sellest, kuidas tema seal ujuma õppis ja et näe seal oli basseini äär ja seal riietusruumid, andsid palju kujutlusvõimele juurde. Õhtu mõõdus jälle teleka ees (see tundub sakslastel veel tavalisem olevat kui eestlastel).
09.10.2011
Kuna mina soovisin Düsseldorfi ka natuke näha, siis sõitsime me pühapäeval Düsseldorfi. Nagu mulle räägiti, siis on see väga kallis linn. Käisime ka sealsete väga kallite poodide vaateaknaid uudistamas (kuna oli pühapäev siis ilmselgelt olid kõik poed muidu kinni), ja tõepoolest 20 000€ käekellad, 100 000 € sõrmused. Nojah, eks nad olid kenad ka.
Düsseldorfist tagasis sõites põikasime ka läbi Saksamaa kõrgeima raudteesilla juurest läbi (see oli ka päris vana, 19. sajandi lõpus ehitatud).

10.10.2011
Saskia ema sõidutas mind hommikul raudteejaama, kust ma siis kenasti rongi peale sain. Ka esimeses ümberistumisjaamas Kölnis läks kõik kenasti, sest kuigi esimene rong hilines umbes 5-10 minutit, siis teine rong hilines veel rohkem. Selle tõttu ma aga oma teises ümberistumisjaamas Koblenzis õige rongi peale ei jõudnud, aga sellest ei olnud muud probleemi, kui et ma jõudsin umbes tund aega hiljem kohale. Kuna ma olin oma Buddyle sellest teada andnud, oli ta kenasti õigel ajal mul vastus. See oli väga kena, sest ma sain nüüd kohe kenasti autoga ühikasse. Sealt sain võtmed ja sain tuppa sisse. Tuba on üpris kena, piisavalt suur ning ka külmkapp on mul eraldi toas. Duširuum ja wc on koridori peale ja köök (mida ma veel kasutanud ei ole) on poole koridori peale.
Kuna mul oli vaja osta tekikott ja padjapüür, siis läksin linna peale. Lõpuks leidsin kenad ja odavad. Vaatasin veel niisama linna peal ringi ja kuna kell oli üpris palju saanud ja ma ei teadnud, kuidas täpselt ülikooli jõuda, siis ma sinna ei läinudki. Üritasin igalt poolt tasuta netti leida (kuna ühikas ei olnud kohe), aga mida pole seda pole. Jalutasin siis niisama veel ringi, käisin poes süüa ostmas ja läksin ühikasse tagasi, kus veetsin aega sarju vaadates, lugedes ja arvutimänge mängides.

11.10.2011
Järgmisel hommikul läksin linna ja tegin endale pangakonto. Õnneks oli mu buddyl aega mind ülikoolo sõidutada ning seal me läksime sööma. 2,25€ eest saab kena prae salati ja magustoiduga, pole paha. Siis ta näitas mulle ülikooli juures natuke ringi ja siis läksin ma välisüliõpilastalitlusse. Seal täitsin pabereid, kandsin raha üle, kuid asju tehtud ei saanud, sest oli vaja 214€ üle kanda, kuid mina saan paroolikaardiga kõigest 200 päevas. Nojah, ega siis midagi tegin niipalju asju ära kui võimalik ja sõitsin bussiga linna tagasi. Seal jalutasin veel ringi ja käisin jälle poes süüa ostmas. Kui ma ühikasse tagasi jõudsin, siis otsustasin jooksma minna. Kuna minu ühikas on siin kenasti jõe (Mosel) ääres, siis läksingi mööda selle kallast. Väga kena vaade oli küll. Jooksin umbes 45 minutit jõe mõlemal kaldal ja tagadi jõudes olin täitsa läbi, oleks pidanud alustama vist lühema distantsiga. Õhtu möödus jällegi sarjade seltsis.

12.10.2011
Otsustasin üpris varakult ülikooli kohale minna. Sõitsin siis bussiga kohale ja läksin jälle oma asju ajama. Nüüd siis sain lõpuks kõik asjad korda ja ka ühikasse internetiparoolid ja asjad. Üliõpilaspileti peaks ka nüüd varsti saama, kui see valmis saab. Kuna ma ei tahtnud seda bussisõidu 2,45€ maksta siis jalutasin ma linna tagasi (kena 6-7 km). Sain siis ühikas lõpuks internetti ja nüüd on hea olla. Kuigi ega Internetis väga palju olla ei saa, kuus on lubatud ainult 4 Gb (üles-alla kokku). Aga kui ma oma üliõpilaspileti saan, siis peaks saama ka paroolid, et ülikoolis netti saaks.
Jooksmas käisin ka täna. Väga mõnus. Siin saab mööda jõe kaldaid väga hästi ringe teha. Täna pole vist midagi muud jälle plaanis teha. Homme võiks vist kinno minna.

Sellised olid siis minu päevad siiamaani. Äkki kirjutan millalgi jälle.
Kõike kena!