Kolmeriiginurk

Täna hommikul algas päev rahulikult. Lõuna ajal sõitsin kooli, et lõunat süüa, pärast mida sõitsin linna tagasi, et rongi peale minna. Linn oli täna ikka päris hullumeelse liiklusega. Igal pool olid sellised ummikud... Kohe näha, et pühad on ukse ees ja need ummikud loovad ju sellise pühademeeleolu ka. Kui ma eile linna peal jalutamas käisin (eile olid kusjuures suurem osa poode lahti, mis on Saksamaal pühapäeva kohta väga erandlik), siis oli linna peal ka nii palju rahvast. Kõik käisid ringi ja ostsid asju. Isegi mingi tivoli sarnane asi oli ühel väljakul püsti pandud. Aga jah, autosid eile küll nii palju ei olnud kui täna.
Igastahes rongiga sõitsin mina täna Perli. Või noh pidin sõitma Perli, aga kuna ma mäletasin valesti, mis sellele eelnev peatus oli, siis astusin ma rongist ühe peatuse liiga vara välja. Sellest ei olnud aga eriti midagi, sest siis ma saingi mõnusasti mööda Moselit jalutada. Ilm oli väga ilus, päike paistis, tuult ei olnud eriti, väga soe oli. Üldiselt oli ikka väga kena seal jalutada. Küll jah see oli 4 kilomeetrit, aga siiski.
Jõudsin siis Perli ja võtsin sammud kenasti kohe Luksemburgi peale. Läksin üle silla ja olingi ühes Lukemburgi väikeses külas nimega Schengen. Ja see on tõepoolest see koht, kus kirjutati Schengeni lepingutele alla, mis nüüdseks on kasvanud suureks Schengeni alaks. Seal oli selle sündmuse jaoks isegi monument. Jalutasin siis külakeses natukene ringi. Päris mägine oli. Käisin ka ühes bensuka-poes. Bensiini võtmise järjekorras oli väga palju autosid, ja loomulikult olid need kõik Saksa või Prantsuse omad. Aga mida ka imestada, kui Lukseumburgis on bensiini liiter alla 1,3€ ja Saksamaal on see umbese 1,5€. Poes sees oli ka loomulikult hunnikute viisi alkoholi ja veel suuremate hunnikutega tubakatooteid müügil. Üks prantsuse naine minu ees ostis sealt umbes 120€ eest erinevaid tubakatooteid. Mul hakkas juba endal imelik, et mina ainult vett ja šokolaadi ostsin.
Järgmine peatus oli mul kohalik kirik ja surnuaed. Kirik oli nagu kirik ikka, aga surnuaed oli küll selline, millises ma varem käinud ei olnud. Nimelt olid peaagu kõik hauad seal igat pidi kividega kaetud. Minule see kohe üldsegi ei meeldinud. Seal olid ka mõned inimesed, kes (tõenäoliselt seoses homse pühaga) haudu korrastasid. Ja selles surnuaias tähendab haudade korrastamine seda, et sa võtad veeämbri ja mopi, ning pesed kiviplaati. Minu jaoks ikka väga võõrastav ja imelik.
Nüüd võtsin ette käigu Prantsusmaale. Kõigepealt pidin küll otsima, kus kohast ma kõige paremat teed pidi sinna jõuan, aga tuli välja, et ega seal palju valikuvariante ei olegi. Millegi pärast pole prantslased tahtnud tee äärde üles panna silti, näitamaks täpset kohta, kus nende riigi piir on, aga kui ma jõudsin miniatuurse Eifeli tornini, siis ma võisin eeldada, et ma olin kohale jõudnud. Selles väikses külas, mis Prantsusmaa ossa selles nurgas jäi, ma eriti midagi ei teinud ega näinud. Käisin ühte tänavat pidi edasi tagasi, kuhugi jõudmata, sest oli vaja ikka rongi peale tagasi ka minna ja olin juba üpriski palju maha kõndinud. Aga Prantsusmaal sai siiski käidud.
Üldkokkuvõttes oli selline kena väike 11 kilomeetrine jalutuskäik kolmes riigis.

Minu poolt külastatud riikide arv tõusis kohe kahe võrra tänasel päeval. Ma ei jõua ära oodata, millal ma seda veelkord suurendada saan. Lõpuks ka veel mõned pildid ning tõenäoliselt panen veel ka pilte üles oma picasa-pildialbumisse.

Kõike kena!









"Monument" Schengeni lepingu sõlmimisele.


Mosel. Vasak kallas on Saksamaa, parem Luksemburg.


Natukene enne jõe keskel olevat saart on punkt, kus saavad kokku Saksamaa (vasakul all), Luksemburgi (paremal) ja Prantsusmaa (vasakul üleval). See on nn Kolmeriiginurk.


Prantsusmaa ja Saksamaa piiril olev miniatuurne Eifeli torn.


Prantsusmaa küla Apach.