Selline mõte tabas mind tegelikult päris suure jõuga. Ma ei ole mitte kunagi selle peale mõelnud ning ma ei ole endale kunagi seda teadvustanud. Mina olen alati seadnud teiste soovid enda omadest kõrgemale, et vahet pole, mis mina tahan, teeme nii, nagu sina heaks arvad.
Nüüd selle üle mõeldes tundub see kuidagi väga vale. Miks ma peaksin ennast alla suruma ja pidevalt teiste pilli järgi tantsima?
Tõenäoliselt on asja juures oma osa mängida laiskus ja kergema vastupanu teed minek. On ju alati lihtsam kasutada kellegi teise ideed, kui oma oma välja mõelda. Tegelikkus aga ei tohiks selline olla. Eriti kui ma tahan ennast lugeda mõtlevaks ja arutlevaks inimeseks. Igaühel peaks olema oma arvamus ja oma tahe.
Mina teen seda, mida mina tahan.
-Inimese teeb suureks või väikseks tema tahe.- F. Schiller
4 comments:
Aga nii ongi ju tegelikult, see on täiesti loogiline, kui selle peale mõelda.:)
aga said oma dilemmale lahenduse? :P
Esiteks, ma tahtsin oma kommentaari natuke parandada ja mõtlesin, et kustutan ära ja kirjutan uuesti, kuid see jätab siin kohe jälje. No ükskõik siis. Aga tekst ise oli selline:
Ohoo, täitsa uskumatu. Kui ma ei oleks teadnud, et ma olen sinu blogis, siis ma ei oleks arvanud, et see sinu kirjutatud kirjatükk on.
Ma tundsin ka end kuidagi väga puudutatuna. Ma tahtsin kohe lisada, et mina annan sulle küll vaid head nõu ja kõik, mis ma ette panen, on vaid sinu enda heaolu ja tulevikku silmas pidades, olgugi et sa ise e pruugi seda kohe taibata. Eks. No tead ju küll!
Aga selle esimese poolega olen ka väga nõus, sest tõesti, mina olen jõudnud sinna, kus dilemmad on paratamatus ja kuigi mul liisinguid pole, on suht paindumatu töökoht, pole ka aega, et teha seda, mida ma täpselt tahan. Väga jama jah. Niiet soovitus: naudi jah. Kuigi, ma just mõtlesin sinu peale, kui nüüd Tartus käisin, et sa ikka võtad ka tudengielust, mis võtta annab ja see on hea. Väga hea.
hmm... või siis ei jäta ka jälge, huvitav?!
Jättis küll, aga ma kustutasin selle ise ära.
Post a Comment