Arvuti koos Internetiga on saanud väga kiiresti ühiskonna üheks alustalaks. Kõik on sellega seotud: küll loetakse uudiseid, mängitakse, vaadatakse filme ja seriaale ning loomulikult suheldakse sõprade, sugulaste ja täiesti tundmatute võõramaalastega. Loomulikult ei ole see üldsegi halb, miks ma peaksingi veel lisaraha eest oma sõbrale helistama, kui Interneti eest ma juba niigi maksan ja seal suhtlemisvariant täiesti olemas on. Tundub igati loogiline. Eriti veel, kui sõber näiteks teisel pool maakera parajasti on. Niisamuti aitab raha kokku hoida ajalehtede online-versioonide lugemine. Kõik vajaliku saab sealt kätte ja miks paberit kulutades üldse paberajalehti välja anda. Nii võiks ju ka raamatud kõik trükkimata jätta ja kõik need puud saaksid metsas edasi kasvada. Millegipärast ei tundu see aga mulle väga vastuvõetav. Ilmselgelt on eelnevad näited ka üpriski radikaalsed ning selleni ei jõutaks nii pea, kuid tendentsi arvestades ei jääks see tulemata.
Kõige selle valguses on selge, et keskmine inimene veedab arvuti ees väga suure osa oma ajast. Loomulikult ühed rohkem, teised vähem kuid siiski mingil määral teevad seda kõik. Minule on just viimasel ajal see infoajastu väga vastukarva muutunud. Kas tõesti on vaja iga vaba hetk arvuti ees mööda saata? Ma saan väga hästi aru, et kindlasti mitte, kuid miks ma siis seda sellegipoolest teen? Isegi kui ka arvutis mitte midagi tarka teha ei ole, ei suuda ma korralikult raamatut kätte võtta ja seda lugeda, ikka tuleb mingisugune mõttetu tegevus arvuti kaasabil leida, et nii oma aega mööda saata ja surnuks lüüa.
Ma tahaksin olukorda, kus koju tulles ma võtan raamatu kätte ja hakkan seda lugema ning mul ei tule isegi pähe, et oi näe arvuti võiks sisse panna. Kahjuks on ülikoolis ka juba üpris raskeks läinud, kui arvutit ei kasuta. Loengumaterjalid on kõik elektroonilised ja kui eksamiks vaja õppida on, siis arvuti peab undama. Aga vähemalt saab muusikat kuulata.
Mulle meeldib mu uus telefon, mu arvuti töötab väga hästi, mu kalkulaator on perfektne, aga issand, kuidas ma oma mõistust igatsen. -autor teadmata-
No comments:
Post a Comment